Kenneli kokkutulek

29. mail said kokku kennel Hendra ja kennel Hellerkantri järglased. Üritus toimus Käbiküla külaplatsil Raplamaal, kuhu koguneti pärastlõunal, et koos mõnusalt aega veeta. Kuna meie kennel on veel väga noor, olid põhilised osalejad Hellerkantri koerte omanikud oma neljajalgsete sõpradega, aga meie kasvandikest said tulla Hendra Rubidium oma peremeestega, Hendra Selenium oma perega ning loomulikult meie oma Genkaga. (Hendra Argentum)
Päeva alustasime näitusekoolitusega, mida viisid läbi Susanna ja Emma. Kõik huvilised said ise koeraga proovida, mis tunne on näituseringis osaleda. Seejärel pakkus Hellerkantri kenneli omanik, Helle Kaljula, head sooja suppi ning meie poolt oli kook ja kringel. Kui kõht oli head ja paremat täis, tegime tutvust ka veospordiga. Kes polnud veel koerale jõudnud vastavat varustust varasemalt soetada, sai seda teha kohapeal.
Pärast näituse -ja veokoolitust korraldasime erinevaid osavusmänge ning külalised vastasid viktoriiniküsimustele. Toimus ka võistlus, kus selgitasime välja tugevaimad koerte süles hoidjad!
Päev lõppes grillides ja niisama juttu vestes.
Tänan kõiki, kes said kohale tulla ja veetsid meiega ühe toreda ja lõbusa pühapäeva!

Koertehoidmis võistlus

DSC_0876DSC_0886

Vasakul fotol: Kristian ja Hendra Rubidium. Paremal fotol:  vasakult Aigar ja Hendra Argentum ning paremal Reijo ja Hendra Selenium

DSC_0938

Kutsikate süles hoidmine

DSC_0988

Püüa pall ämbrisse!

Rahvuslik näitus

 

kennel hendra tondiraba rahvuslik näitus 2016

Vasakul Anžela ja Selenium, paremal Titanium ja Marge.

5. ja 6. märtsil toimus Tallinnas, Tondiraba jäähallis, rahvuslik koertenäitus, kus osalesid ka kaks meie kenneli kasvandikku.

Esimese päeva tulemused:

Kohtunik: Zaur Agabeyli (Aserbaidžaan)

Hendra Titanium – TPJ (tõu parim juunior) Jun SERT (juuniortšempioni kandidaadi sertifikaat) VSP

Hendra Selenium – VSPJ (vastassugupoole parim juunior) Jun SERT

Teise päeva tulemused:

Kohtunik: Victor Lobakin (Aserbaidžaan)

Hendra Titanium – VSPJ Jun SERT VSP

Hendra Selenium – TPJ Jun SERT

Õnnitleme Titaniumi ja Seleniumi omanikke Marget ja Anželat ning soovime edu järgmistel näitustel!

 

Latvian Winter Championship 2016

Möödunud nädalavahetusel, 27. ja 28. veebruaril toimusid Lätis talvised kelgukoeraspordi võistlused, ametliku nimetusega Latvian Winter Championship 2016. Tegemist oli rahvusvahelise rakendispordi võistlusega, kus esimest korda peale kolme aastat sai Baltikumis taas võistelda lume peal. Seda üritust ähvardas samuti ärajäämine, sest jaanuaris sulas lumi täielikult ja tundus, et ka miinuskraadid ei kavatse naasta. Veel nädal enne võistlust ei olnud toimumine 100% kindel, kuid korraldajad ei jätnud lootust ja kõik toimus planeeritult. Võistluse asukohaks oli Madona maakonnas asuv suusabaas nimega Smeceres Sporta Baze, mis oma brošüüris reklaamib end kui kohta, kus on lumi igal aastal. Lund oli seal tõesti rohkem kui mujal ja üldse oli tegemist ilusa kohaga kuhu võiks teine kordki tagasi minna kasvõi sportlikku puhkust veetma.

Meie olime seda võistlust pikisilmi oodanud, kuigi heitlik talveilm ei lasknud palju trenni teha. Barnyga koos ei saanud me suusatamist üldse harjutada, sest siis kui lumi maas, oli Barny käpavigastusega „voodirežiimil“. Marit on saanud ühel talvisel võistlusel osaleda, kuid mina mitte ühelgi. See võistlus oli minu võimalus saada „käsi valgeks“ ning otsustasin minna võistlema Barnyga suusatajaveo klassi (SJ 1). Lisaks oli meiega kaasas veel Genka, kellega Marit sai proovida minipullingut*. Seal pidi Genka rinda pistma kiirete linnukoerte ja huskydega ning saavutas oma klassis 16 võistleja seast tubli 7. koha.

thumb_show2.php

Foto: Juris Maurans

*Minipulling – ala, kus koer peab enda järgi vedama väikest raskust (30 kg) aja peale mööda lühikest distantsi (ca 100 m). Koera on lubatud ergutada, teda kutsuda, ees joosta jne. Alla 20 kg ja üle 20 kg kaaluvate koerte jaoks on eraldi arvestus.

Päev enne võistlust läksin suusapoodi, et uurida, kas saaks oma suusad üle lihvida ja määrida, sest treeningud külateel olid jätnud oma jälje. Kahjuks ütles suusaspetsialist, et minu suusad ei ole enam väärt taastamist ja sobiksid hästi näiteks ahju kütmiseks. Poole tunni pärast jalutasin sealt poest välja uute suuskade ja keppidega ning tunduvalt paremate teadmistega, mis puudutab suusavarustust. Ainuke, mis komplektist puudus, olid uued suusasaapad, sest need olid mul enda arust piisavalt head. Saabaste juurde jõuan ma peagi tagasi.

Igatahes, suusad olid olemas ja me Barnyga olime valmis Läti lund proovima. Koha peale jõudes ootas meid ees mitmete järskude kurvide ja paljude tõusude ning langustega, väga tehniline rada. Mina ja Barny, kui vanad sileda maa mehed, olime üsna ehmunud kuigi pean tunnistama, et Barny üllatus oli ilmselt veel suurem, sest mina olin natuke luureinfot saanud interneti kaudu. Raja pikkuseks oli 5,5 km ja peale uute suuskade katsetamist ca 1,5 km hakkasin mõistma, kuhu ma sattunud olen. Meil mõlemil puudusid igasugused kogemused sellise rajaga, sest kodu ümbruses saame vaid mööda sirget tasast teed sõita. Kõige rohkem kartsin, et võin mäest alla lastes koerale tagant sisse sõita.

24981501549_f9818f2dc3_h

Foto: Juris Maurans

Esimese päeva sõit – päike paistis ja keskpäevane aeg tegi ilma üsna soojaks, koertel olid keeled pikalt suust väljas ning nii mõnigi rakend tuli suusastaadionile lonkides. Kuna me ei jõudnud rajaga enne tutvuda, siis läksime puhta lehena võistlustulle. Ilus start, esimene tõus ja peale seda langus ning 90-kraadine keeramine. Barny läks mäest alla korraliku galopiga ja mina hakkasin valima puud, kuhu pihta ma kohe sõidan. Õnneks avastasin, et suudan üsna hästi suure hoo pealt suuskadel manööverdada ning jäime seekord püsti. Barny oli väga tubli ja püüdlik, sest languste peal pidi ta jooksma piisavalt kiiresti, et mitte mulle jalgu jääda ja tõusude peal pidi mind mäest üles vedama. Viimane tekitas temas natuke segadust, sest minu tõusude võtmine oli kõike muud kui kiire ja sujuv. Olime ikkagi kaks sileda maa meest, kes eksisid ära künklikule maastikule. Paraku ei õnnestunud sõit ilma kukkumisteta. Esimesel korral läks veoliin suuskade ümber sõlme ja teine kukkumine oli ca 1 km enne lõppu, kui peale järsku langust oli terav keeramine vasakule. Seda kurvi ma välja ei võtnud ja kukkusin nii õnnetult, et kui üles tõusin, avastasin, et mu suusasaapa tald oli liimist lahti tulnud. Sisuliselt oli saapatald suusaklambri küljes, kuid saabas oli talla küljes ainult kanna poolt. Selle kohta võiks öelda vist Murphy seadus, sest saapad olid ainukesed, mida ma ei raatsinud uusi osta. Uisusammu teha ei olnud võimalik, kuid katkestada ma ei tahtnud. Küsisin raja ääres olevatelt inimestelt palju veel lõpuni jäänud on ja hakkasime järgmisest tõusust paaristõugetega klassikasammul üles rühkima. Kui jõudsime finišisse, olin õnnelik, et ei pidanud katkestama ja et jõudsime mõlemad tervelt tagasi.

IMG_0082

Foto: Andrus Maimann

Teise päeva sõit – sain kohalikust suusarendist suusasaapad, mis olid tunduvalt kaasaegsemad, kui minu omad ning sõita oli ka mugavam. Ilm oli hommikuselt krõbe ning kergelt pilves, liigset palavust polnud karta. Sõit läks paremini kui eelmisel päeval, ainult üks õnnelik kukkumine samas kurvis, kus eelmisel päeval saapa lõhkusin. Kiirelt püsti ja edasi! Mingi hetk tabasin tõusu peal õiget rütmi ja tundsin, et liikumine läks palju kergemaks ja sujuvamaks. Jäime terveks ja parandasime aega kolme minuti võrra.

12809872_10204140458510000_1284196119_o

Foto: Tiina Topoleva

Kokkuvõttes saime meeste suusatajaveo klassis Läti talvistelt meistrivõistlustelt 6. koha, mis on auväärne tagantpoolt esimene koht. Teeme Barnyga koos sügava kummarduse ja lubame naasta lumistele radadele järgmisel aastal, kui oleme loodetavasti saanud trennis koguda ka tõusumeetreid. Ilma põrumisteta ja nendest saadud kogemusteta ei tule ka võitusid. Talviste aladega on selleks hooajaks kõik, ees ootab kuivamaa võistlusi täis aprillikuu Eestis, Lätis ja Leedus.

12776680_10204140489270769_742341354_o

Foto: Tiina Topoleva

2015 in review

Kohe, kohe saab meie kenneli koduleht aastaseks ja WordPress.com tegi sellest ajast väikse vahekokkuvõtte. Suur üllatus oli näha, et meie lehe peale on sattunud inimesi 38 riigist.

Loodame, et 2016. aastal on veelgi rohkem võimalik siia postitada ja hoida kõiki jälgijaid meie tegemistega kursis. Aitäh kõigile huvilistele!

Here’s an excerpt:

A San Francisco cable car holds 60 people. This blog was viewed about 2,800 times in 2015. If it were a cable car, it would take about 47 trips to carry that many people.

Click here to see the complete report.

Balto Sügiskross 2015/ Baltic Cup III etapp

10-11.10.2015 toimus Paliveres juba kolmandat sügist järjest kelgukoerte lumeta alade võistlus. Sel korral oli startijate nimekirjas natuke üle 100 koerasõbra, kellest nii mõnigi tegi kaks starti. 
Meie kennel toetas võistluse laste koerakrossi klasse ning mõlema vanusegrupi esikolmiku neljajalgsed sõbrad said preemeeritud dr. Stern-i toodetega.
DSC_0073

Lisaks said jalad/käpad sellel alal “valgeks” ka meie pere noorimad liikmed- Randel ja malamuudipoiss Genka.
Randel võistles koos Jessy ja Aigariga, Genka ja Hendrik jooksid koos ning nende tiimi kolmas liige oli Marit.
Kahe päeva koondtulemusena teeniti välja poodiumi II ja III koht!
Alaska Malamuutide Liit pani iga klassi kiireimale malamuudile välja medali, DCK1 klassis, kus poisid võistlesid, sai Jessy medali.

DSC_0157_20151011204638336
R
andel ja Jessy- II koht


DSC_0138
H
endrik ja Genka- III koht

Võistluspilte saab vaadata siit:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.985016961521273.1073741857.373951742627801&type=3

Ja siit:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.986163898073246.1073741858.373951742627801&type=3

Lisaks paariminutiline klipp Aktuaalsest Kaamerast:
http://uudised.err.ee/v/eesti/12c76882-cea4-4aad-8e22-fc342b21db1f/laanemaal-toimus-kelgukoerte-mk-etapp

V ja X rühma näitus Luigel, 21.06.2015

Hendra Argentum, ehk koduselt Genka, käis täna esimest korda elus näitusel. Ta sai alles mõni päev tagasi 4. kuuseks ja vahetab hambaid, seega on paras paskaak ja olin natuke ärevil näituse kohapealt, aga kõik läks suurepäraselt!
Genka sai palju teiste koertega suhelda ja mürada, samas käitus näituseringis olles väga-väga tublilt. Ta teenis välja TPB (tõu parim beebi) ja EAH (eriauhind) ning lõpuks võistles kõigi beebiklassis osalenud kutsikatega ning sai terve 5. rühma beebide seast 1. koha!
Mis sa hing veel tänaselt ihaldad!? Jessyl ja Billyl on ilus ning vahva lapsuke. Olemine on meeliülendav ja tunne uhke!
Aitäh toredale kohtunikule Tuula Savolainenile.

.DSC_1549

Marit ja Genka enne 5. rühma parima beebi valikut.

DSC_2327

Genka oma tänase päeva noosiga 🙂