Latvian Winter Championship 2016

Möödunud nädalavahetusel, 27. ja 28. veebruaril toimusid Lätis talvised kelgukoeraspordi võistlused, ametliku nimetusega Latvian Winter Championship 2016. Tegemist oli rahvusvahelise rakendispordi võistlusega, kus esimest korda peale kolme aastat sai Baltikumis taas võistelda lume peal. Seda üritust ähvardas samuti ärajäämine, sest jaanuaris sulas lumi täielikult ja tundus, et ka miinuskraadid ei kavatse naasta. Veel nädal enne võistlust ei olnud toimumine 100% kindel, kuid korraldajad ei jätnud lootust ja kõik toimus planeeritult. Võistluse asukohaks oli Madona maakonnas asuv suusabaas nimega Smeceres Sporta Baze, mis oma brošüüris reklaamib end kui kohta, kus on lumi igal aastal. Lund oli seal tõesti rohkem kui mujal ja üldse oli tegemist ilusa kohaga kuhu võiks teine kordki tagasi minna kasvõi sportlikku puhkust veetma.

Meie olime seda võistlust pikisilmi oodanud, kuigi heitlik talveilm ei lasknud palju trenni teha. Barnyga koos ei saanud me suusatamist üldse harjutada, sest siis kui lumi maas, oli Barny käpavigastusega „voodirežiimil“. Marit on saanud ühel talvisel võistlusel osaleda, kuid mina mitte ühelgi. See võistlus oli minu võimalus saada „käsi valgeks“ ning otsustasin minna võistlema Barnyga suusatajaveo klassi (SJ 1). Lisaks oli meiega kaasas veel Genka, kellega Marit sai proovida minipullingut*. Seal pidi Genka rinda pistma kiirete linnukoerte ja huskydega ning saavutas oma klassis 16 võistleja seast tubli 7. koha.

thumb_show2.php

Foto: Juris Maurans

*Minipulling – ala, kus koer peab enda järgi vedama väikest raskust (30 kg) aja peale mööda lühikest distantsi (ca 100 m). Koera on lubatud ergutada, teda kutsuda, ees joosta jne. Alla 20 kg ja üle 20 kg kaaluvate koerte jaoks on eraldi arvestus.

Päev enne võistlust läksin suusapoodi, et uurida, kas saaks oma suusad üle lihvida ja määrida, sest treeningud külateel olid jätnud oma jälje. Kahjuks ütles suusaspetsialist, et minu suusad ei ole enam väärt taastamist ja sobiksid hästi näiteks ahju kütmiseks. Poole tunni pärast jalutasin sealt poest välja uute suuskade ja keppidega ning tunduvalt paremate teadmistega, mis puudutab suusavarustust. Ainuke, mis komplektist puudus, olid uued suusasaapad, sest need olid mul enda arust piisavalt head. Saabaste juurde jõuan ma peagi tagasi.

Igatahes, suusad olid olemas ja me Barnyga olime valmis Läti lund proovima. Koha peale jõudes ootas meid ees mitmete järskude kurvide ja paljude tõusude ning langustega, väga tehniline rada. Mina ja Barny, kui vanad sileda maa mehed, olime üsna ehmunud kuigi pean tunnistama, et Barny üllatus oli ilmselt veel suurem, sest mina olin natuke luureinfot saanud interneti kaudu. Raja pikkuseks oli 5,5 km ja peale uute suuskade katsetamist ca 1,5 km hakkasin mõistma, kuhu ma sattunud olen. Meil mõlemil puudusid igasugused kogemused sellise rajaga, sest kodu ümbruses saame vaid mööda sirget tasast teed sõita. Kõige rohkem kartsin, et võin mäest alla lastes koerale tagant sisse sõita.

24981501549_f9818f2dc3_h

Foto: Juris Maurans

Esimese päeva sõit – päike paistis ja keskpäevane aeg tegi ilma üsna soojaks, koertel olid keeled pikalt suust väljas ning nii mõnigi rakend tuli suusastaadionile lonkides. Kuna me ei jõudnud rajaga enne tutvuda, siis läksime puhta lehena võistlustulle. Ilus start, esimene tõus ja peale seda langus ning 90-kraadine keeramine. Barny läks mäest alla korraliku galopiga ja mina hakkasin valima puud, kuhu pihta ma kohe sõidan. Õnneks avastasin, et suudan üsna hästi suure hoo pealt suuskadel manööverdada ning jäime seekord püsti. Barny oli väga tubli ja püüdlik, sest languste peal pidi ta jooksma piisavalt kiiresti, et mitte mulle jalgu jääda ja tõusude peal pidi mind mäest üles vedama. Viimane tekitas temas natuke segadust, sest minu tõusude võtmine oli kõike muud kui kiire ja sujuv. Olime ikkagi kaks sileda maa meest, kes eksisid ära künklikule maastikule. Paraku ei õnnestunud sõit ilma kukkumisteta. Esimesel korral läks veoliin suuskade ümber sõlme ja teine kukkumine oli ca 1 km enne lõppu, kui peale järsku langust oli terav keeramine vasakule. Seda kurvi ma välja ei võtnud ja kukkusin nii õnnetult, et kui üles tõusin, avastasin, et mu suusasaapa tald oli liimist lahti tulnud. Sisuliselt oli saapatald suusaklambri küljes, kuid saabas oli talla küljes ainult kanna poolt. Selle kohta võiks öelda vist Murphy seadus, sest saapad olid ainukesed, mida ma ei raatsinud uusi osta. Uisusammu teha ei olnud võimalik, kuid katkestada ma ei tahtnud. Küsisin raja ääres olevatelt inimestelt palju veel lõpuni jäänud on ja hakkasime järgmisest tõusust paaristõugetega klassikasammul üles rühkima. Kui jõudsime finišisse, olin õnnelik, et ei pidanud katkestama ja et jõudsime mõlemad tervelt tagasi.

IMG_0082

Foto: Andrus Maimann

Teise päeva sõit – sain kohalikust suusarendist suusasaapad, mis olid tunduvalt kaasaegsemad, kui minu omad ning sõita oli ka mugavam. Ilm oli hommikuselt krõbe ning kergelt pilves, liigset palavust polnud karta. Sõit läks paremini kui eelmisel päeval, ainult üks õnnelik kukkumine samas kurvis, kus eelmisel päeval saapa lõhkusin. Kiirelt püsti ja edasi! Mingi hetk tabasin tõusu peal õiget rütmi ja tundsin, et liikumine läks palju kergemaks ja sujuvamaks. Jäime terveks ja parandasime aega kolme minuti võrra.

12809872_10204140458510000_1284196119_o

Foto: Tiina Topoleva

Kokkuvõttes saime meeste suusatajaveo klassis Läti talvistelt meistrivõistlustelt 6. koha, mis on auväärne tagantpoolt esimene koht. Teeme Barnyga koos sügava kummarduse ja lubame naasta lumistele radadele järgmisel aastal, kui oleme loodetavasti saanud trennis koguda ka tõusumeetreid. Ilma põrumisteta ja nendest saadud kogemusteta ei tule ka võitusid. Talviste aladega on selleks hooajaks kõik, ees ootab kuivamaa võistlusi täis aprillikuu Eestis, Lätis ja Leedus.

12776680_10204140489270769_742341354_o

Foto: Tiina Topoleva

2015 in review

Kohe, kohe saab meie kenneli koduleht aastaseks ja WordPress.com tegi sellest ajast väikse vahekokkuvõtte. Suur üllatus oli näha, et meie lehe peale on sattunud inimesi 38 riigist.

Loodame, et 2016. aastal on veelgi rohkem võimalik siia postitada ja hoida kõiki jälgijaid meie tegemistega kursis. Aitäh kõigile huvilistele!

Here’s an excerpt:

A San Francisco cable car holds 60 people. This blog was viewed about 2,800 times in 2015. If it were a cable car, it would take about 47 trips to carry that many people.

Click here to see the complete report.

Balto Sügiskross 2015/ Baltic Cup III etapp

10-11.10.2015 toimus Paliveres juba kolmandat sügist järjest kelgukoerte lumeta alade võistlus. Sel korral oli startijate nimekirjas natuke üle 100 koerasõbra, kellest nii mõnigi tegi kaks starti. 
Meie kennel toetas võistluse laste koerakrossi klasse ning mõlema vanusegrupi esikolmiku neljajalgsed sõbrad said preemeeritud dr. Stern-i toodetega.
DSC_0073

Lisaks said jalad/käpad sellel alal “valgeks” ka meie pere noorimad liikmed- Randel ja malamuudipoiss Genka.
Randel võistles koos Jessy ja Aigariga, Genka ja Hendrik jooksid koos ning nende tiimi kolmas liige oli Marit.
Kahe päeva koondtulemusena teeniti välja poodiumi II ja III koht!
Alaska Malamuutide Liit pani iga klassi kiireimale malamuudile välja medali, DCK1 klassis, kus poisid võistlesid, sai Jessy medali.

DSC_0157_20151011204638336
R
andel ja Jessy- II koht


DSC_0138
H
endrik ja Genka- III koht

Võistluspilte saab vaadata siit:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.985016961521273.1073741857.373951742627801&type=3

Ja siit:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.986163898073246.1073741858.373951742627801&type=3

Lisaks paariminutiline klipp Aktuaalsest Kaamerast:
http://uudised.err.ee/v/eesti/12c76882-cea4-4aad-8e22-fc342b21db1f/laanemaal-toimus-kelgukoerte-mk-etapp

V ja X rühma näitus Luigel, 21.06.2015

Hendra Argentum, ehk koduselt Genka, käis täna esimest korda elus näitusel. Ta sai alles mõni päev tagasi 4. kuuseks ja vahetab hambaid, seega on paras paskaak ja olin natuke ärevil näituse kohapealt, aga kõik läks suurepäraselt!
Genka sai palju teiste koertega suhelda ja mürada, samas käitus näituseringis olles väga-väga tublilt. Ta teenis välja TPB (tõu parim beebi) ja EAH (eriauhind) ning lõpuks võistles kõigi beebiklassis osalenud kutsikatega ning sai terve 5. rühma beebide seast 1. koha!
Mis sa hing veel tänaselt ihaldad!? Jessyl ja Billyl on ilus ning vahva lapsuke. Olemine on meeliülendav ja tunne uhke!
Aitäh toredale kohtunikule Tuula Savolainenile.

.DSC_1549

Marit ja Genka enne 5. rühma parima beebi valikut.

DSC_2327

Genka oma tänase päeva noosiga 🙂

2. mai ehk RaceDog Cup 2015

2. mai hommikul sadas vihma, aga meid see ei heidutanud ja võtsime hoopis suuna Läti poole. Esimene peatus oli Baltosportlaste kommetekohaselt Salacgriva Statoilis, kus saime kokku oma klubikaaslase Lianega, kellega koos nautisime kohvi ning seejärel suundusime juba koos Atari poole. Kohapeale jõudes muusika mängis, rahvas askeldas- kes jalutas koeri, kes käis kohtunikele oma varustust näitamas jne. Vihm oli järele jäänud ning kohati tuli ka mõnus soe päike pilve tagant välja, aga üldiselt oli väga hea ilm koeraga sportimiseks. 
Avakõne korraldajate poolt peetud, läks võistlus üsna kohe ka lahti. Esimestena läksid rajale jalgratturid, nende vahele lasti 4-koeraga kärutajad, seejärel 2-koeraga tõukeratta sõitjad ja lõpuks jooksjad. Kui täiskasvanute võistlus läbi sai, tehti rada kiirelt ümber, et mõõtu saaksid võtta ka lapsed. Meiega oli loomulikult kaasas Hendrik, kes järjest enam fännab koeri ja nendega võistlemist. Enne võistluse algust jõudis poiss kõik Hellerkantri kenneli koerad läbi paitada ja mõni sõber jättis talle väga sügava mulje ning ta oleks vist Iko Pruunkaruga koju tahtnud tulla 🙂
Meeste jooksus said Aigar ja Barny 6. koha. Hendriku ja Barny jooks läks natuke untsu(issi ja emme väljamõeldud taktika vedas seekord alt ning koer ajas rajal olles liinid sassi). Seekord polnud üldse hea kiire jooks, mis muidu on olnud, ja Hendrik pidi leppima samuti 6. kohaga. Aga nagu öeldakse, tegijatel ikka juhtub, küll järgmine kord läheb palju-palju paremini! 😉
IMG_5475
Foto autor: J. Maurans

11209751_909326045757032_5112830073370453280_n
Foto autor: M.Kaljula

1. mai ehk Keilas toimunud krossijooks

Juba aastaid on korraldanud Keila Koerasõprade Klubi Ipson Keilas Tanki mäel koerakrossi võistlusi. Alati toimub enne krossijooksu koerte mäkkejooksu võistlus. Sinna on osalema oodatud erinevad koerad- nii suured kui väikesed, nii puhtatõulised kui ka tõuta. Põhiline, et loom oleks sõbralik ja kuuletuks väga hästi oma peremehele, sest võistlus näeb välja selline, kus üks hoiab koera kinni, peremees jookseb mäe otsa ja seejärel vabastatakse koer ning ta peab aja peale jooksma peremehe juurde. 
Ilm oli ilus ja paljud olid oma neljajalgsete sõpradega kevadet nautima tulnud. Oli haukumist, oli urisemist, oli nuuskimist, oli sabaliputamist, oli niisama uudistamist.
Võtsime kaasa ka oma pisikese malamuudipoisi Hendra Argentumi ehk kodusemalt Genka, kes võitis inimeste südameid ja sai palju tähelepanu ning paisid. Samuti kohtus ta seal oma õe, Hendra Rubidiumiga, kellega läks lahti kohe trall ja möll
🙂
Nagu ka Luitekrossil, osalesid meie perest seekord ainult Aigar ja Barny. Raja pikkusteks olid 3 ja 7 km distantsid. Kuna Aigaril oli järgmisel päeval plaan ka Lätis võistleda, siis sai valitud 3 km rada.
Aigar ja Barny saavutasid meeste koerakrossi jooksu arvestuses 5. koha 🙂
IMG_0480
Fotol vasakult: Jessy, Barny ja Genka
Pilt on tehtud päev enne Keila võistlust.

Lumeta alade võistlushooaeg edukalt avatud!

Juba viiendat aastat järjest korraldas MTÜ Minu Sõber koostöös Kahe Silla klubiga koerte luitekrossi, mis toimus pühapäeval (19.04.2015) Rannametsas, Pärnumaal. Kokku oli tulnud suur hulk inimesi oma neljajalgsete sõpradega. Sellel aastal oli stardinimekirjas 85 võistluspaari ning raja pikkuseks hõigati välja 5,4 km. Maastik on seal suhteliselt karm oma järskude tõusude ja langustega, aga õnneks oli ilmataat meile imelise ilma saatnud. Võrreldes eelmise aasta lõõskava päikese ja suure kuumusega, oli seekord poolpilves ilm ja kuskil 5 kraadi sooja. Ideaalne koerakrossi jooksuks!
Jessy jäi sel korral veel kutsikatega koju ja kuna mina taastun hüppeliigese vigastusest, siis Aigar ja Barny käisid meie perekonda esindamas. Eelmise aasta tulemustega ei saa selle korra sooritust võrreldagi. Aigar parandas oma aega peaaegu 4 minuti võrra ning kuna mõlemad, nii mees kui ka koer, on heas vormis, joosti välja täiskasvanud meeste arvestuses 7.koht 14st ning oldi üleüldises arvestuses malamuudiga võistelnud paaridest kiireim tiim!
Järgmised võistlused toimuvad 1. mail Keilas, Tankimäel ja 2. mail RaceDog Cup 2015, Lätis.
DSC_1121 - Sandra Leppik
Foto autor: S. Leppik

AMLi üldkoosolek ja koerte toortoitmise loeng

Eile toimus Alaska Malamuutide Liidu üldkoosolek, mille raames anti kätte Aasta Alaska Malamuut 2014 konkursi auhinnad. Meie koerad Barny ja Jessy said aasta harrastuskoera kategoorias vastavalt esimese ja teise koha. Kahjuks olid päevakangelased ise üsna märjad ja porised, nii et ilusate rosettidega poseerimisest ei oleks midagi välja tulnud.

11071320_818102971588473_1288148451_o

Foto autor: L. Lubi

Enne koosolekut toimus koerahuvilistele ja kasvatajatele loeng teemal  “Toortoitmine sünnist surmani”, lektoriks koerte kasvataja ja FCI kohtunik Katrin Raie. Katrin kasvatab Itaalia väikehurtasid, Inglise hurtasid, Inglise pointereid. Ta on oma koeri toitnud toortoiduga juba üle 10 aasta ja jagas oma teadmisi kuulajatega.

Kutsikad kasvavad!

Aeg lendab linnutiivul ja sellest saab kõige selgemalt aru vaadates lapsi. Alles kutsikad sündisid, aga varsti on nad valmis uutesse kodudesse minema. Kui Sul on huvi meie alaska malamuudi kutsikate vastu, siis täpsemat infot ja pilte nende kohta saad näha siit!
Lisaks võib helistada või kirjutada.
5626 2011 – Marit
kennelhendra@gmail.com

Pildil on meie vanem poeg Hendrik magava malamuudibeebiga.

P1210728