Sportlik nädalavahetus Lätimaal ehk Racedog Cup 2016

9. ja 10. aprillil käis meie pere Lätimaal, kelgukoeraspordi võistlusel Racedog Cup 2016. Seda ürituste sarja on korraldatud 2013. aastast ning meie oleme igal aastal väiksema või suurema koosseisuga kohal olnud. Aastate jooksul on Racedog Cup kasvanud ning tänaseks on see osa IFSS maailmakarikasarjast ja Baltic Cup sarjast. Tänavune võistlus oli esmakordselt kahepäevane.

Sellel aastal oli vahetatud võistluse asukohta, mis otse loomulikult tähendas, et saime natuke ekselda. Õnneks leidsime Riia lähistel asuvast männimetsast ülesse õige koha. Uus võistlusrada ja asukoht pakkusid mõnusat vaheldust tavapärasele liivasele pinnasele, kus Racedog Cup toimunud on. Lastele ja koertele ju liiv meeldib ja liivale teatavasti meeldib igale poole ronida ning kojujõudes meenutas autosalong liivakasti.

Rada oli 5 km, lasterada 700 m pikk, üsna lauge, mitmete pöörete ja järskude kurvidega ning viis läbi metsa ja üle lagendike. Ideaalne jooksurada, sellist oleks omale kodu lähedale vaja. Stake-out ala oli ühel metsalagendikul, kus kasvasid noored männid ja mätas oli juba täitsa kuiv.

photo

Ilm oli kevadiselt soe ja päikseline, ühesõnaga väga halb rakendispordi harrastamiseks. Kõlab imelikult, aga võistluse mõttes oleks isegi paduvihm parem olnud. Tegelikult oli mõnus, et päike paitas ja mets oli kuiv ning ei pidanud külmetama, aga võistluse mõttes oli tegemist juba üsna palava ilmaga, mis mõjutas eelkõige põhjamaiste kelgukoerte sooritust. Liigse palavuse tõestuseks olid finišeerivate koerte maani ulatuvad keeled. Õnneks olid finiši alas suured veekausid.

Barny Racedog Cup

Seekord osalesime me kõik koerakrossis, kus koer veab enda järel jooksjat, kes peab koeraga sammu pidama ning samal ajal koera juhendama, ergutama. Lisaks minule ja Maritile olid kaasas meie pojad, Hendrik ja Randel. Randeli jaoks oli see esimene võistlus väljaspool Eestit. Koertest olid kaasas Genka, kes osales oma esimesel võistlusel, ja Barny.

Võistluspaarid olid meil järgnevad:

Aigar ja Genka

Aigar ja Genka Racedog 2016

Genkal oli see täitsa esimene võistlus ja seda arvestades oli ta väga tubli. Raja peal oli aru saada, et ta tundis Barnyst puudust, sest trenni on nad teinud kahekesi, tõukeratta ees. Kogu olukord oli tema jaoks natuke ootamatu ja võõras ning mulle tundus, et ta tundis end kindlamalt kui mind silmanurgast näha sai. Teiseks päevaks oli ta juba palju kindlam ning tänu sellele saime ka oma aega märgatavalt parandada. Genka on alles nooruk, kes kasvab veel nii kogult kui hingelt ja ta on väga lootustandev veokoer.

Marit ja Barny

Marit ja Barny Racedog 2016

Barny on võistlustel juba “vana kala” ning teadis hästi, mis ja kuidas peab tegema. Kahjuks ei lubanud palav ilm teha 100% pingutust. Esimesel päeval tahtis mööduv saksa lambakoer Barnyt rünnata ning nad pidid seisma jääma tükiks ajaks, et jooksja koos koeraga jõuaks eest ära kuna sakslane tahtis korduvalt ümber keerata ja uuesti rünnata. Barny ise ei tee möödujatest või ise möödumisel teistest kunagi välja, mis teeb temast ideaalse veokoera.

Hendrik ja Genka

Hendrik ja Genka racedog 2016

See on võistlustel ikka nii, et koerakrossi klass stardib kõige viimasena ja peale seda algavad lastejooksud. Seekord oli vahe täiskasvanute jooksu ja lastejooksu vahel nii väike, et meie ja koerad saime vaevalt hinge tõmmata, kui tuli lapsed võtta ja kiirelt uuesti stardi poole joosta. Sinna vahele pidi veel mahtuma poistele veovarustuse parajaks sättimine ja selga ajamine. Tavaliselt oleme joosknud nii, et vanem hoiab jalutusrihma, mis on kinnitatud koera kaelarihma külge ja laps on veoliiniga kinnitatud veotrakside külge. Jalutusrihmaga on võimalik koera ohjata ja vajadusel pidurdada. Esimesel päeval läks starti jõudmine nii napiks, et polnud aega kinnitada lisarihma ja Hendrik pidi jooksma täitsa ise. Marit jooksis temaga kaasa ja sai tal vajadusel käest kinni hoida. Lõpus oli poiss igaljuhul sellise spurdi teinud, et Marit talle järgi ei jõudnudki. Teisel päeval jooksis Hendrik juba terve distantsi ilma käest kinni hoidmata.

Randel ja Barny

Randel ja Barny racedog 2016

Randeli jaoks oli see esimene võistluskogemus väljaspool Eestit ja üldse teine võistlus kogu elus. Ta oli väga vapper ja vist ka kõige noorem jooksja sel võistlusel. Peale esimese päeva jooksu ütles ta mulle, et tahab homme joosta ilma käest kinni hoidmata, ainult siis võib käe talle anda, kui ta ise seda palub. Sedasi saigi tehtud ja teise päeva jooksu ajal tahtis ta ainult korraks, mäest alla minnes, käest kinni võtta.

poisid ja Maia

Oma stardiaega oodates oli poistel palju tegemist, sest meie klubikaaslasel oli võistlusele kaasa võetud 7-kuune husky kutsikas nimega Maya. Maya oli kaasa tulnud, et harjuda olustikuga ja võõraste inimestega. Hendrik ja Randel olid suurepärased lapsehoidjad, küll veeti vett ja käidi pissiringidel, pandi süüa ja käidi niisama jalutamas. Huskykutsikas Mayale meeldis poiste hoolitsus väga ja poisid muidugi oleks ta võimalusel kohe omale koju võtnud.

Hendra racedog 2016

Selline oli meie pere sportlik nädalavahetus Lätimaal. Peagi on põhjust kirjutada järgmistest ettevõtmistest, sest aprillikuu on võistluseid täis!

DSC_1851_20160410183301622

DSC_1776

photo(1)

Niimoodi laetakse koeraga koos patareisid!

Aitäh fotograafidele ilusate piltide eest!

Tuleval nädalavahetusel ootab mind ja Maritit ees ühisstardiga koerakrossi võistlus “Stirnu Buks” Lätis ja “Rannametsa koerte luitejooks” Häädemeestel.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s